Juhend
Kui palju valku päevas? Valguvajadus kehakaalu kg kohta
Tervel täiskasvanul on vaja vähemalt umbes 0,8 g valku kehakaalu kilogrammi kohta päevas, mis on USA soovituslik päevane kogus (RDA); Euroopas on EFSA seadnud väärtuseks 0,83 g/kg. Kindlate eesmärkide puhul tuuakse sageli välja suuremaid koguseid: kaalulangetuse ajal umbes 1,2–1,6 g/kg, regulaarselt treenivatel inimestel 1,4–2,0 g/kg ja üle 65-aastastel vähemalt 1,0–1,2 g/kg. Kui sul on neeruhaigus, küsi enne valgukoguse suurendamist nõu arstilt.
Lähtepunkt: umbes 0,8 g kehakaalu kg kohta
Valgu soovituslik päevane kogus (Recommended Dietary Allowance, RDA) on kogus, mis eeldatavasti katab peaaegu kõigi tervete inimeste vajaduse. USA toitumissoovitustes (Dietary Guidelines for Americans 2020-2025) on see 19-aastastel ja vanematel naistel 46 g ning meestel 56 g päevas. Need arvud vastavad umbes 0,8 g-le kilogrammi kohta, kui võrdluskehakaal on umbes 57 kg ja 70 kg (oma arvutus). Samades tabelites on täiskasvanute vastuvõetav vahemik 10–35% päevastest kaloritest valgust.
Euroopas määras Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) 2012. aastal täiskasvanutele, sealhulgas eakatele, valgu rahvastiku võrdluskoguseks (Population Reference Intake) 0,83 g kehakaalu kilogrammi kohta päevas. EFSA märkis, et Euroopa uuringutes on täiskasvanute keskmine tarbimine sageli sellel tasemel või kõrgem: meestel 67–114 g ja naistel 59–102 g päevas.
Need võrdlusväärtused kirjeldavad kogust, mis on vajalik puuduse vältimiseks tervetel inimestel. Neid ei ole seatud lihasmassi kasvu maksimeerimiseks, lihaste säilitamiseks kaalulangetuse ajal ega haiguste arvessevõtmiseks, ja seetõttu toovad teised asutused ja uuringud nende olukordade jaoks välja suuremaid arve.
Suurem valguvajadus kaalulangetusel, treenimisel ja vanemas eas
Leidy ja kolleegide 2015. aasta ülevaade valgu rollist kaalulangetuses jõudis järeldusele, et toitumine, mis annab 1,2–1,6 g valku kilogrammi kohta päevas, võimalusel vähemalt umbes 25–30 g valku toidukorra kohta, võib parandada isu kontrolli, kehakaalu juhtimist ja kardiometaboolseid riskitegureid. Autorid märkisid, et kasu sõltus suuresti sellest, kas inimesed dieedist kinni pidasid.
Treenivate inimeste jaoks märgib Rahvusvahelise Spordtoitumise Ühingu (ISSN) 2017. aasta seisukoht, et 1,4–2,0 g kilogrammi kohta päevas on enamikule treenijatest piisav. Mortoni ja kolleegide 2018. aasta metaanalüüs, mis hõlmas 49 uuringut ja 1863 osalejat, leidis, et jõutreeningu korral lakkas rasvavaba massi juurdekasv suurenemast valgu koguhulga juures umbes 1,62 g kilogrammi kohta päevas (95% usaldusvahemik 1,03–2,20).
Üle 65-aastastele soovitab PROT-AGE uurimisrühm keskmiselt vähemalt 1,0–1,2 g kilogrammi kohta päevas, treenivatele või muul moel aktiivsetele vähemalt 1,2 g kilogrammi kohta ning enamikule ägeda või kroonilise haigusega eakatele 1,2–1,5 g kilogrammi kohta.
| Olukord | Valk (g kehakaalu kg kohta päevas) | Allikas |
|---|---|---|
| Terved täiskasvanud, miinimum vajaduse katmiseks | 0,8 (USA RDA); 0,83 (EL) | Dietary Guidelines for Americans; EFSA 2012 |
| Kaalulangetus vähendatud kalorsusega toitumisel | 1,2–1,6 | Leidy jt 2015 |
| Regulaarne treening | 1,4–2,0 | ISSN 2017 |
| Üle 65-aastased | 1,0–1,2 (ägeda või kroonilise haiguse korral 1,2–1,5) | PROT-AGE 2013 |
| Jõutreeninud inimesed kaloridefitsiidis | 2,3–3,1 | ISSN 2017; Helms jt 2014 |
Grammid päevas levinud kehakaalude puhul
Vahemiku teisendamiseks päevaseks koguseks korruta oma kehakaal kilogrammides valitud väärtusega. Allolev tabel näitab tulemust nelja kehakaalu puhul (korrutamise teel arvutatud, ümardatud täisgrammideni). Kui tead oma kaalu naelades, jaga see esmalt 2,2-ga, et saada kilogrammid.
| Kehakaal | 0,8 g/kg | 1,2 g/kg | 1,6 g/kg | 2,0 g/kg |
|---|---|---|---|---|
| 55 kg (121 naela) | 44 g | 66 g | 88 g | 110 g |
| 70 kg (154 naela) | 56 g | 84 g | 112 g | 140 g |
| 85 kg (187 naela) | 68 g | 102 g | 136 g | 170 g |
| 100 kg (220 naela) | 80 g | 120 g | 160 g | 200 g |
Miks valk on kaloridefitsiidis eriti oluline
Vähendatud kalorsusega toitumisel kaotatud kaal ei ole ainult rasv: tavaliselt kaob ka osa rasvavabast massist. Leidy ja kolleegide sõnul leidsid mitu lühemate ja rangelt kontrollitud toitmisuuringute metaanalüüsi, et suurema valgusisaldusega energiapiiranguga dieetidel oli kaalukaotus ja rasvakaotus suurem ning rasvavaba mass säilis paremini kui väiksema valgusisaldusega dieetidel. Lühiajalised toitmisuuringud näitavad tagasihoidlikku mõju täiskõhutundele, kuid mitte järjekindlat söödu vähenemist järgmisel toidukorral.
Tabeli kõrgeim vahemik pärineb uuringutest saledate jõutreeninud inimestega. ISSN-i sõnul võib jõutreeninud inimestel kaloridefitsiidi perioodidel olla rasvavaba massi maksimaalseks säilitamiseks vaja 2,3–3,1 g kilogrammi kohta päevas. Helmsi ja kolleegide 2014. aasta ülevaade, millele see vahemik tugineb, väljendab seda rasvavaba kehamassi kilogrammi kohta ja võistlusteks valmistuvate kulturistide jaoks, seega ei kehti see otse enamiku inimeste kohta.
Valgu jaotamine päeva peale
Kõige olulisem on päevane koguhulk, kuid uuritud on ka jaotust. ISSN soovitab umbes 0,25 g kvaliteetset valku kehakaalu kilogrammi kohta toidukorra kohta ehk absoluutkogusena 20–40 g, ideaalis ühtlaselt iga 3–4 tunni järel. Leidy ja kolleegid mainivad vähemalt umbes 25–30 g toidukorra kohta. 70 kg kaaluva inimese puhul annavad kolm umbes 30 g toidukorda kokku umbes 90 g päevas ehk umbes 1,3 g kilogrammi kohta (oma arvutus).
Millal küsida enne nõu spetsialistilt
Suuremad valgueesmärgid ei sobi kõigile. PROT-AGE rühm märgib, et raske neeruhaigusega eakad (hinnanguline GFR alla 30 mL/min/1,73 m²), kes ei ole dialüüsravil, võivad vajada valgu piiramist. Ka rasedus ja imetamine muudavad vajadust: EFSA lisab kolmel raseduse trimestril vastavalt 1 g, 9 g ja 28 g päevas ning imetamise esimese 6 kuu jooksul 19 g päevas.
- Kui sul on neeruhaigus või selle risk, lepi valgueesmärk kokku oma arstiga.
- Lastel ja noorukitel on vanusepõhised võrdlusväärtused (EFSA: vanusest sõltuvalt 0,83–1,31 g kilogrammi kohta), seega täiskasvanute vahemikud nende kohta ei kehti.
- Kui sul on toitumist mõjutav terviseseisund, järgi üldiste vahemike asemel isiklikku nõuannet.
Kuidas see sait ja Talerz valgueesmärgi seavad
Selle saidi kalorite kalkulaator (/et/kalorite-kalkulaator/) ja iPhone’i äpp Talerz seavad mõlemad päevaseks valgueesmärgiks 1,8 g praeguse kehakaalu kilogrammi kohta, mis jääb ISSN-i treenivate täiskasvanute vahemikku; see on äpi vaikeväärtus, mitte isiklik ettekirjutus.
See artikkel on üldine teave ega ole meditsiiniline nõuanne; isikliku valguvajaduse saab hinnata arst või dietoloog.
Korduma kippuvad küsimused
Kui palju valku päevas on vaja kaalulangetuseks?
Ajakirjas American Journal of Clinical Nutrition avaldatud 2015. aasta ülevaade jõudis järeldusele, et 1,2–1,6 g valku kehakaalu kilogrammi kohta päevas, umbes 25–30 g toidukorra kohta, võib vähendatud kalorsusega toitumisel aidata isu ja kaalu kontrolli all hoida. 70 kg kaaluva inimese jaoks on see umbes 84–112 g päevas.
Kas 0,8 g valku kilogrammi kohta on piisav?
See on USA soovituslik päevane kogus (RDA) ja katab peaaegu kõigi tervete täiskasvanute põhivajaduse (EFSA kasutab 0,83 g/kg). Ülevaated ja seisukohad toovad kaalulangetuse, regulaarse treeningu ja üle 65-aastaste jaoks välja suuremaid koguseid.
Kui palju valku peaksin ühe toidukorraga sööma?
Rahvusvaheline Spordtoitumise Ühing (ISSN) soovitab umbes 0,25 g kehakaalu kilogrammi kohta toidukorra kohta ehk 20–40 g, jaotatuna iga 3–4 tunni järel. Kaalulangetust käsitlev ülevaade mainib vähemalt umbes 25–30 g toidukorra kohta.
Kas naised vajavad vähem valku kui mehed?
Kehakaalu kilogrammi kohta on võrdlusväärtused samad. USA RDA grammides on naistel (46 g päevas) väiksem kui meestel (56 g päevas), sest see põhineb väiksemal võrdluskehakaalul.
Kas valku saab süüa liiga palju?
USA toitumissoovitused annavad täiskasvanutele valgust pärinevate kalorite vastuvõetavaks vahemikuks 10–35%. Neeruhaigusega inimesed võivad vajada valgu piiramist, seega peaksid nad enne kõrge valgusisaldusega plaani järgimist arstiga nõu pidama.
Allikad
- U.S. Department of Agriculture and U.S. Department of Health and Human Services. Dietary Guidelines for Americans, 2020-2025 (Appendix 1) — Valgu RDA 46 g (naised) ja 56 g (mehed) alates 19. eluaastast ning vastuvõetav vahemik 10–35% kaloritest.
- EFSA. EFSA sets population reference intakes for protein (2012) — Täiskasvanute rahvastiku võrdluskogus 0,83 g/kg päevas, lisakogused raseduse ja imetamise ajaks, Euroopa tarbimisvahemikud.
- Jäger R, Kerksick CM, Campbell BI, et al. International Society of Sports Nutrition Position Stand: protein and exercise. J Int Soc Sports Nutr 2017 — Enamikule treenijatest 1,4–2,0 g/kg päevas, kaloridefitsiidi perioodidel 2,3–3,1 g/kg päevas, 0,25 g/kg ehk 20–40 g toidukorra kohta iga 3–4 tunni järel.
- Morton RW, Murphy KT, McKellar SR, et al. A systematic review, meta-analysis and meta-regression of the effect of protein supplementation on resistance training-induced gains in muscle mass and strength in healthy adults. Br J Sports Med 2018 — 49 uuringut, 1863 osalejat; rasvavaba massi juurdekasv lakkas suurenemast umbes 1,62 g/kg juures päevas (95% usaldusvahemik 1,03–2,20).
- Leidy HJ, Clifton PM, Astrup A, et al. The role of protein in weight loss and maintenance. Am J Clin Nutr 2015 — 1,2–1,6 g/kg päevas ja umbes 25–30 g toidukorra kohta; mõju isule, rasvakaotusele ja rasvavabale massile energiapiirangu ajal.
- Bauer J, Biolo G, Cederholm T, et al. Evidence-based recommendations for optimal dietary protein intake in older people: a position paper from the PROT-AGE Study Group. J Am Med Dir Assoc 2013 — Üle 65-aastastele 1,0–1,2 g/kg päevas, aktiivsetele või haigetele rohkem, ning erand raske neeruhaiguse korral.
- Helms ER, Aragon AA, Fitschen PJ. Evidence-based recommendations for natural bodybuilding contest preparation: nutrition and supplementation. J Int Soc Sports Nutr 2014 — Kulturistidele võistluseks valmistumise ajal 2,3–3,1 g rasvavaba kehamassi kilogrammi kohta päevas.